Foto: Pixabay (pexels.com)
Tegelikult maadlen endiselt grupi sujuva toimimisega. Ma pean nüüd aru saama kas see maadlemine toimub minu sees või on päriselt keeruline olukord. Inimesed on muidugi kinnisemad ja see võib olla ka põhjuseks, miks lihtsalt seekord ei toimi kõik lepase reega. Küll aga olen hämmastunud sellest, et inimesed pole kohusetundlikud kohal käimises. Inimesed pole kohusetundlikud õppijad. Teisalt olles ka ise mitme asjaga hõivatud suudaksin seda isegi inimlikult mõista. Samas, kui ma ise midagi käsile võtan, siis ma ikka tavaliselt viin selle ka lõpule.
Ma olen proovinud oma läbiviidud tunde palju analüüsida, sest ma ei tahaks kindlasti näha esmalt puudust teistes. Kuid mulle tundub, et siin see kurja juur veidikene on ikkagi TASUTA saadud koolitus. Kui inimesed oma raha ei investeeri, siis tavaliselt ei ole neil ka püsivust aega investeerida. Need õpilased, kes on alles jäänud käivad kohal kohusetundlikult ja tagasisidestavad õppimist kui neile vajalikku protsessi.
Võimalik, et kui ikka otsest vajadust pole, siis õppija ei ole ka motiveeritud tegelikult kohal käima. Kes ikka tahaks tulla pimedal talveõhtul kella 17.30 peale pikka tööpäeva veel midagi õppima. Tuleb tõdeda, et mõnis soovib, sest üks õpilane tuleb kohale igakord Koselt, mis on üle 40 km kaugusel Paidest.
Üldiselt tunne, et seekordne kursus on praktikaks ideaalne näide, sest ma pole kunagi pidanud veel niipalju pingutama, et luua grupi tunnet ja käivitada inimesi õppimise lainele. Võimalik, et lihtsalt seekordsed õppijad on erinevad eelmistest või puudub minul endal seekord mõni salajane koostisosa, mis eelnevatel kordadel on olemas.
Üks suur piirang on sellel grupil aga küll – sellised projekti grupid piiritlevad väga tugevalt selles osalejad oma kriteeriumitega. 50+ vanus ja ilma kõrghariduseta. Selliseid inimesi Järvamaal, kes väga sooviks inglise keelt õppida ja juba veidikene seda oskaksid palju ei leidu. Keele õpetajana paratamatult juhtub ka alatasa seda, et ükskõik kuidas tellija ei pinguta, no ei satu sinna samal tasemel õppijad. Kuna mina keeleõpetajana neid eelnevalt ise ei testi, siis ma päriselt ei tea kunagi milline tase grupis on.
Töötades paralleelselt põhikoolis inglise keele õpetajana pean tõdema, et olukord väga palju kahes koosluses ei erine. Ka põhikoolis on lapsed ühes klassis väga erinevalt tasemel. Tihti pean tundi ette valmistades tegema kolmed materjalid samale teemal. Arvestades, siis neid, kes vajavad rohkem aega ja abi. Enamus klassist on tavaliselt niiöelda keskmisel tasemel, kellele siis võib veidi keerulisemaid asju valmistada ette ja siis lisaks on igas klassis tugevalt edasijõudnud õpilased. Vot need on mulle suur väljakutse, aga ka neid tuleb arvestada.
Kas see täiskasvanute kursus väga palju ei erine. Isegi selle väikese grupi puhul on tasemed väga erinevad (välja sai kuulutatud inglise keele kursus algajatele). Ikka satub hulka neid, kes on rohkem kui algajad. Kuidas luua tasakaalu selle kõige vahel? Ma päriselt veel ei tea, olen rohkem katsetaja selles osas. Proovin tagasidestuse abil asja korrigeerida ja täiustada.
Usinalt edasi, sest need vähesed õppijad on mulle seda enam olulised ja soovin nende õppimise kogemuse teha eriliseks ja kasulikuks.