Koolitaja kogemus

Foto: Designecologist (pexels.com)

15. aprill oli võimalus jätkata näiliselt edasi praktikaga. Koolitus toimus ZOOM keskkonnas ja hoolimata väikesest etteteatamise ajast õnnestus enamusel koolitusel osaleda.

Koolitajana oli minu jaoks oluline kõigi valitud keskkondi enne kindlasti läbi katsetada ja valmistada 3 x 45 minutit selliselt ette, et need oleksid kergesti jälgitavad ja muutunud olukorras poleks koolitatavatel keeruline kaasa teha.
Rakendasin korduvalt ZOOM keskkonnas võimalust ekraani jagada. Üks keerulisemaid selle tunni keskkondade katsetusi oli quizleti.com. Sinna olin üles seadnud kolm komplekti sõnavara osas ja pidasin selles tunnis väga oluliseks, et kõik saaksid sinna kenasti ligi. Edaspidine kasutus on juba kergem, aga mitte kõigil ei ole google e-maile ja seeläbi oli keskkonda ligipääs keerulisem. Õnneks läks kõik kenasti.

Tunnid möödusid üllatavalt kiirelt ja esmane tagasiside oli väga positiivne.

Tagasilöögina antud teada hiljem Vabaharidusliidust, et meie tundi siiski seekord ei arvestata ja otsus veebitundide osas tuleb alles peale 20. aprilli. Nüüd siis olen taas ootel ja valiku ees, kas kulutada mitmeid tunde veebitunni ettevalmistusele või mitte? Kohe kindlasti ei soovi ma läbi viia koolitust, mida ma pole saanud ettevalmistada või läbi katsetada, sest soovin et koolitused oleksid sisukad, võimalikult pingevabad ja kasulikud.

Veebitundide kasuliku osana näen seda, et saan oma koolitatavaid toetada ka digipädevuste arendamise osas. Kui nüüd meile siiski see võimalus antakse. Oleme ootel!

Pilt: Belle Co (pexels.com)

Noored andragoogid renoveerivad kohalikku kogukonda

Pärnu-Rakvere maantee 91. kilomeetril Paide linnas teostatakse suvel 2020 kohaliku kogukonna renoveerimistöid. 

Kavas on elanikkonna uute teadmistega pindamine. Värskendatakse vaimse tervise tõendit ja iseenda juhtimise õigust. Kehtestatud on piiramatu arenguvõimalus.

Renoveerimistööde ajal hinnatakse positiivse müra ja vibratsiooni taset. 

Möödasõit on keelatud.

Hooldustööde tellija: Kelly Saatmann

Projekteerijad: Diana Meibaum ja Merike Randma

Järelevalve: Kelly Saatmann

Kliimamuutusi kajastab https://koolitajakelly.ee/

Foto: Jonathan Peterson (pexels.com)

Praktika jätkub…lõpuks ikka tuleb päikene pilve tagant taas välja. Mis on aga kõige parem selle kõige juures, mul on arenguprojekt, mille nüüd saan päriselt ka töösse rakendada ja reaalselt välja töötada. Praktika esitluse ajaks mu praktika küll läbi veel pole, seega minu analüüs jääb osaliselt minu enda jaoks veidikene õhku.

Vahva on see, et Vabaharidusliit sellise võimaluse on loonud. Ilmselgelt polnud ma ainukene koolitaja, kelle koolitus ootel oli. Ma olin muidugi valmisolekus jätkama ka sügisel, aga mulle tundub, et siis peaks mitmes mõttes taaskord nagu nullist alustama. Minu esimene online tund toimub ZOOM keskkonnas juba kolmapäeval 15. märtsil. Ma plaanin siia blogisse siiski ka seda kogemust kajastada.

Tean juba ette, et tuleb varuda korralikult kannatlikust, sest mitmed kursusel osalejad pole digigurud ja selles pean mina koolitajana võtma asja rahulikult ja targalt. Plaanin esmalt kaardistada millises seisus on koolitatavad, millised on nende tehnilised võimalused ja kas on vaja ehk ka muuta midagi kursuse aja osas. Selge on ka see, et nüüd on jõudnud kätte see aeg, kui 2 x 45 minutilistest koolitustest saavad 3 x 45 minutilised.

Viimased ettevalmistused ja katsetused leiavad aset juba homme (sest info koolituse jätkamise kohta sain täna), nii et nagu ikka mitu asja korraga samal ajal.

Ma olen aru saanud, et koolitaja peab olema tegelikult ka üsna suure pingetaluvusega, sest pidevalt muutuvad olukorrad panevad meid proovile. Peatse lugemiseni.

Foto: Pixabay (pexels.com)

Minu praktika nagu ka paljude teiste praktika täna on peatunud. Kuna Vabaharidusliit ei toeta etkel online õppe läbiviimist ja eks neil ole oma tingimused ju vaja täita, mis on mõistetav, siis jääb minu praktika hetkel pausile. Üsna kummaline olukord. Kuidas kirjeldada oma praktikat ja analüüsida ennast, kui protsess jääb minu jaoks poolikuks?

See on üsna mõtlemapanev olukord ka üldisemalt haridusmaastikul. Olen põhitöökohaga tööl põhikoolis ja täna peame toimetama veebikeskondade kaudu ja toetama õpilasi koduõppima. Võib olla alguse segadus toob selgust, aga selleks puhuks kui aus olla mul plaani F valmis polnud 🙂

Ma ei ole veel saanud vastust koolitatavatelt, aga päris kindel on see, et suvel ei ole mitte kellegil soovi koolitust jätkata, seega kui mina koolitajana saan teostada koolitust maikuus osaliselt (mis ei olnud minu plaan, sest lõpetades ülikooli sooviksin keskenduda eksami ettevalmistamisele), siis mingi osa tuleb sellest ikkagi lükata sügisesse. Mina olen selleks valmis, aga kui paljud koolitusel osalejad selleks valmis on  – see juba iseasi. Mis saab siis sellest koolitusest, kui osalejad ei ole nõus sügisesse pikendama?

Me võiksime selles olukorras muidugi näha ühte põnevat praktika olukorra muutust ja suuri võimalusi, aga tuleb tõdeda, et kõik ei sõltu siinkohal koolitajast ega isegi koolituse tellijast. On meist suurem süsteem, mis peab saama oma rattad kenasti õlitatud ja õigel suunal edasi liikuma.

Ma olen ise ka ju elukestev õppija ja ülikooli näitel näen hetke olukorras lahendusi ja võimalusi. Me oleme selles olukorras kõik koos. Mis mind lohutab on see, et praktika läbimist see ülikooli mõttes ei takista, sest vajalikud koolitustunnid on kuhjaga üle ja materjali analüüsimiseks väga palju. Küll aga koolitajana tunnen, et asi jääb minu jaoks poolikuks. Mõtlema paneb ka see, kui paljud asjad on omavahel ühendatud. Mitme inimese praktika võib täna olla ohus, aga lahendusi peaks ikka proovima leida kõikide osapooltega arvestades. Milline vägev kogemus kas pole?

Oleme hetkel vaatel ja ootel – aeg näitab, mis saab edasi. Praegu panen aga juba ette valmistatud online koolitusmaterjalid ootele. Vähemalt on vajadusel kohe midagi võtta.

Foto: Fotografierende (pexels.com)

…mida siis nüüd kosta. Välised tegurid võivad päris palju mõjutada erinevaid olukordi. Koolitajana tuleb olla valmis ootamatuteks olukordadeks, aga nii ootamatuks polnud ma arvan meist valmis mitte keegi.

Tänasest 16. märtsist 2020 on suletud koolid ja peatselt selgub, et kas õnnestub jätkata koolitusega online moodusel. Hetkel on see veidi kaheldav, sest projekti koolitusten on oma tingimused. Aga ehk siiski, me ju elame muutuste ajastul.

Tore on see, et õpilased on valmisolekus selliselt edasi õppima ja samuti tunnen koolitajana, et mul oleks piisavalt ka digipädevusi seda edasi nende jätkata distantsõppel, kuni taas COVID-19 seoses olukord stabiliseerub.

Tänaseks on läbitud 13 korda (26 akadeemilist tundi). Tugevalt üle poole kursuse. Mis saab siis, kui ei lubata selle projekti korral edasi koolitada ja olukord venib pikemaks, kui see kaks nädalat, mis on üsna tõenäoline.

Samal ajal on mul vaja 25 õpilast vaja õpetada põhikooli inglise keele tasemel ja 13 õpilast lisaks ettevõtluses distantsõppel (rääkimata oma kodus olevad 3 koolis käivat õppijat last). Ma ei kujuta ette mis on ees ootamas, aga ühe erilise kogemuse saab siit kaasa korjata küll. Täna olen omandatud digipädevuste üle tänulik.

Aga vaatame, mis toimuma hakkab!

Foto: Pixabay (pexels.com)

Peab tunnistama, et ega kergemaks pole läinud. Suur ja keeruline ülesanne kooliatajana on õppijaid motiveerida. Täiskasvanud õppija on küll ise tugeva sisemise õpimotivatsiooniga, kuid koolitajana näen, et minu ülesanne on seda koolituse motivatsiooni tuld üles õhutada.

Hetkel on suurimaks probleemiks inimeste mitte motiveeritus kohale tulla. Ma muidugi koolitajana võtan seda ka isiklikult, just selles mõttes, et analüüsin oma osa selles. Need osalejad, kes kohale tulevad on innukalt kaasas ja näen, et neil on eesmärk miks nad on tulnud õppima. Samuti on nad kohustundlikud oma ettevõetud valiku osas. Ma arvan, et see on üsna paratamatu, et koolitaja võtab isiklikult oma koolitatava grupi suuruse vähenemist. On küll ilmnenud erinevad põhjused miks keegi pole jätkanud (töö või tervise tõttu), aga ma veidi olen selle osas skeptiline. Mündi teine pool on et jääb saamata tagasiside, mida siis muuta oleks võimalik, kui inimesed lihtsalt hajuvad.

Koolitust ettevalmistades ja läbiviies olen üritanud küll arvestada sellega, et selles oleksid olemas ka pehmemad osad (nii öelda siis lõbusam osa). Hoian ka ise oma positiivsust kõrgel ja proovin olla rõõmsameelne ja lahke koolitaja. Samuti pean oluliseks, et koolitusel oleks ka korralik ja tahke sisu kui võib öelda. Keeltekoolitused ei ole kerged, sest need on tavaliselt pikemaajalised ja nõuavad ka ise pingutamist.

Mitmeid kordi on öeldud koolitavate poolt, et nende jaoks on sellel koolitusel osalemine kui puhkusehetk või aeg endale. Need on inimesed, kes algusest siiani on protsessi osalised. Kahju on see, et alati me ei saa päriselt teada, miks mõned osalejad katkestavad oma õpingud. Huvitav märkamine on, et ka kursusel osalevatele koolitatavatele ei meeldi see, et inimesed ei pühendu, kui on teinud valiku osaleda. Selle on nad oma vestlustel eraldi esile toonud. Võimalik, et siin polegi muud põhjust, et TASUTA kursused ei toimi alati ühtemoodi.

Kogemus on muidugi ka näidanud nende aastatega, et alati kaob 2-3 õppijat kursuse käigus (mul on olnud ainult 2 sellist kursust, kus algusest lõpuni on kõik olemas). Koolitajana pean oluliseks luua hea keskkonna ja tavaliselt on see mul õnnestunud üsna ruttu, et tekib selline mõnus grupi meeleolu ja inimesed tahavad tulla juba kohale sellepärast taas ja taas.

Selle kursuse puhul ma veidi tunnen, et rebin ennast või pooleks, aga pole tekkinud seda, mis on olnud minu ootus. Võimalik, et ma olen ise liiga teadlik täna grupiprotsesside etappidest ja see mulle endale segajaks või lihtsalt ongi kokku sattunud selline grupp ja on nii nagu on.

Alla ma ei plaani anda ja need, kes usinalt koolitusel osalevad nende jaoks soovin pakkuda edasi seda mis maksimaalselt minus on. Ma tunnen küll veidi, et ma pole ennast selle keskel väga säästnud (just emotsionaalselt). Olen ennast liiga palju kritiseerinud isekeskis, aga tuleb üle saada ka sellest mäest ja edasi liikuda.

Foto: Pixabay (pexels.com)

Tegelikult maadlen endiselt grupi sujuva toimimisega. Ma pean nüüd aru saama kas see maadlemine toimub minu sees või on päriselt keeruline olukord.  Inimesed on muidugi kinnisemad ja see võib olla ka põhjuseks, miks lihtsalt seekord ei toimi kõik lepase reega. Küll aga olen hämmastunud sellest, et inimesed pole kohusetundlikud kohal käimises. Inimesed pole kohusetundlikud õppijad. Teisalt olles ka ise mitme asjaga hõivatud suudaksin seda isegi inimlikult mõista. Samas, kui ma ise midagi käsile võtan, siis ma ikka tavaliselt viin selle ka lõpule.
Ma olen proovinud oma läbiviidud tunde palju analüüsida, sest ma ei tahaks kindlasti näha esmalt puudust teistes. Kuid mulle tundub, et siin see kurja juur veidikene on ikkagi TASUTA saadud koolitus. Kui inimesed oma raha ei investeeri, siis tavaliselt ei ole neil ka püsivust aega investeerida. Need õpilased, kes on alles jäänud käivad kohal kohusetundlikult ja tagasisidestavad õppimist kui neile vajalikku protsessi.

Võimalik, et kui ikka otsest vajadust pole, siis õppija ei ole ka motiveeritud tegelikult kohal käima. Kes ikka tahaks tulla pimedal talveõhtul kella 17.30 peale pikka tööpäeva veel midagi õppima. Tuleb tõdeda, et mõnis soovib, sest üks õpilane tuleb kohale igakord Koselt, mis on üle 40 km kaugusel Paidest.

Üldiselt tunne, et seekordne kursus on praktikaks ideaalne näide, sest ma pole kunagi pidanud veel niipalju pingutama, et luua grupi tunnet ja käivitada inimesi õppimise lainele. Võimalik, et lihtsalt seekordsed õppijad on erinevad eelmistest või puudub minul endal seekord mõni salajane koostisosa, mis eelnevatel kordadel on olemas.

Üks suur piirang on sellel grupil aga küll – sellised projekti grupid piiritlevad väga tugevalt selles osalejad oma kriteeriumitega. 50+ vanus ja ilma kõrghariduseta. Selliseid inimesi Järvamaal, kes väga sooviks inglise keelt õppida ja juba veidikene seda oskaksid palju ei leidu. Keele õpetajana paratamatult juhtub ka alatasa seda, et ükskõik kuidas tellija ei pinguta, no ei satu sinna samal tasemel õppijad. Kuna mina keeleõpetajana neid eelnevalt ise ei testi, siis ma päriselt ei tea kunagi milline tase grupis on.

Töötades paralleelselt põhikoolis inglise keele õpetajana pean tõdema, et olukord väga palju kahes koosluses ei erine. Ka põhikoolis on lapsed ühes klassis väga erinevalt tasemel. Tihti pean tundi ette valmistades tegema kolmed materjalid samale teemal. Arvestades, siis neid, kes vajavad rohkem aega ja abi. Enamus klassist on tavaliselt niiöelda keskmisel tasemel, kellele siis võib veidi keerulisemaid asju valmistada ette ja siis lisaks on igas klassis tugevalt edasijõudnud õpilased. Vot need on mulle suur väljakutse, aga ka neid tuleb arvestada.

Kas see täiskasvanute kursus väga palju ei erine. Isegi selle väikese grupi puhul on tasemed väga erinevad (välja sai kuulutatud inglise keele kursus algajatele). Ikka satub hulka neid, kes on rohkem kui algajad. Kuidas luua tasakaalu selle kõige vahel? Ma päriselt veel ei tea, olen rohkem katsetaja selles osas. Proovin tagasidestuse abil asja korrigeerida ja täiustada.

Usinalt edasi, sest need vähesed õppijad on mulle seda enam olulised ja soovin nende õppimise kogemuse teha eriliseks ja kasulikuks.

Foto: Archie Binamira (pexels.com)

Iga kord kui algab uus kursus, siis ma arvestan sellega, et grupi loomine on kõige olulisem. Pean oluliseks, et koolitusel osalejad tunneksid ennast hästi ja seeläbi ka avaneksin õppimisprotsessile. Pean tunnistama, et siiani on minu läbiviidud keeltekoolitused olnud just selle poolest erilised, et grupi sünergia õnnestub luua hästi kiiresti. Selle ajal jooksul, kui ma olen õppinud ülikoolis, olen keeltekoolitusi teinud päris teadlikult kohe vähem. Üheks piiranguks on kindlasti aeg, sest selle jagatavad vahendid on piiratud ja olen oma ülikooli õpinguid pidanud äärmiseks oluliseks. Kui mulle tehti pakkumine keeltekoolitust siiski läbi viia, siis oli hea meel, et sain selle liita kohe praktikaga. See tähendas minu jaoks mitme olulise pusletüki kohale paigutumist. Mida ma aga olen märganud, et ma olen tegelikult koolitajana muutunud. Ma olen veel kriitilisem ja analüüsivam, kui olin aastad tagasi alles väga algaja koolitajana. Ega ma ei pea ennast täna ka kogenud koolitajaks. Kaugel sellest. Midagi on aga minus muutunud, sest ma ei ole endaga rahul. Ma ei ole rahul sellega, kui valulikult ühe grupi kokku lõimimine käib. Ma tunnistan, et ma võtan seda väga isiklikult. Kas ma mitte koolitajana ei peakski seda tegema? Samas millal on see piir ja kus on see piir, millal ka kriitika läheb juba endale liiga tegemiseks üle. Ma olen avastanud ennast seiklemas uues olukorras ja ma ei tea, milliseid nippe peaksin kasutama, aga ma tean et alla ma ei anna. Pigem on see ju vajalik kogemus ja aitab ehk paremini mõista, kuidas üks grupp üheks luuakse. Aga kui ei tulegi seda ühtse gruppi feelingut? Kas ma olen siis läbi kukkunud endale püstitatud eesmärkides? Võib olla on see lihtsalt üks väga alandlikuks tegev vajalik kogemus. Võib olla senini oligi kõik liiga lihtsalt läinud. See on mulle oluline õppimise koht aga valulik on see teekond tõesti. Samas läbi pingutuse pidi tulema suurim areng. Aga ma mõistan täna kui üksik võib olla koolitaja võitlus. Võimalik, et ma näen asja hetkel ka liiga kriitiliselt ja kursuse teises pooles hakkab lõpuks päikene siiski pilve tagant ka paistma.

Foto: Pixabay (pexels.com)

Praktikaga tegin algust juba 27. novembril 2019 ja see on planeeritud kestma 22. aprillini 2020.  ​
Kokku on mul kavas 19 kohtumist ja keskmiselt on kursuse ühe korra kohtumise pikkus 2×45 min. Teatud kohtumised on planeeritud pikemad 3 x 45 minutit.
Alguses oli väga palju soovijaid, sest antud kursust pakuti osalejatele TASUTA. Reaalselt kursusele siiski registreerinud ei tulnud. Selle asja miinuspool on paraku see, et mitmed soovijad jäävadki ukse taga. See on alati koolituse tellija risk. Osalejatele tasuta pakutavate koolituste häda ongi see, et mitmed algsetest soovijatest ei tule kohale ja nii on minu praegune kursus kahanenud üsna väikeseks. Õpetamise osas on sellel omad plussid ja ka omad miinused.  ​Plussideks kindlasti see, et on võimalus individuaalselt toimetada ja arvestada erinevate õppijate vajadustega paremini. Samas ei võimalda see läbi viia planeeritud rühmatöid ja siinkohal tuleb olla koolitajal lihtsalt loominguline. Kuna olen ka eelnevalt keelekoolitusi läbi viinud, siis olen sellega juba arvestanud, et nendel koolitustel tuleb ette palju ootamatusi ja peab olema pidevalt plaan B ja C taskust võtta. Mis siis ikka alustame selle põneva teekonnaga.